Kui olin suures Postimehes kirjutanud arvamusloo «Liiklusaktivistide tavaline fašism» (PM, 29.9), puhkes ühismeedias torm. Ja nagu ikka sel puhul, hakkas sõna «fašism» elama oma elu – nii olevat ma kirjutanud, et kõik jalgratturid on fašistid jms. Tuli ka naljakaid soovitusi: muretseda endale näiteks neljarattaline elektriroller, millega saaks liikumispuudega inimene nagu mina ringi tiirutada. Jäi mainimata küll, kus kohas ma peaksin seda rollerit hoidma, elades nõukogude aja kortermaja teisel korrusel.